Hulltugev Hiiumaa tripp sai ära tehtud!
Laupäeva hommikul sai kogu vajalik kraam kokku pakitud ja rattale kinnitatud, sellega seoses transformeerus ratas väiksemat sorti veoautoks. Kütus sisse, minek. Ilm ei lubanud mitte midagi head, minnes oli paar sahmakat vihma.
Tee Rohukülla tundus kohe eriti pikk, eriti tänu teetöödele. {rant}Hipid oma vagunelamutega võiksid süttida, maantee ei ole mõeldud samas suunas liikuvatele inimestele tagurpidi vastu sõitmiseks! {/rant} Jõudsime kenasti 10 minti enne praami väljumist... autoderivi etteotsa ;)
Saarele sõites oli ilm juba täitsa mõnus, uuesti maanteele jõudes oli aga juba suurepärane sõiduilm ja parim fiiling üle pika aja, super =D Kärdlast krabasime sutsu energiat ning jätsi, võtsime suuna Lehtma peale. Tee äärde jäi üks kämpingukoht ja rand, kus sai sel suvel esimest korda ujumas käia (kontoriroti värk, teate). Liiv oli seal selline speshul, et kui kannaga kuiva liiva lüüa, siis tegi veidra "kriuksu", nimetatakse Laulvaks Liivaks miskipärast. Tagusin küll tükk aega, no ei tulnud sealt Timberleiki halinat. Parmud aga olid suured nigu piimavasikad.
Edasi Lehtma poole, sealt otse metsavahelist teed kasutades Tahkunasse. Tee peal kasutasime juhust ja mugisime mustikaid =) Tahkuna lähistel tegime ka ühe korraliku lantši.
Reigi juures otsisime üles kuulsa "Eiffeli torni koopia", mis oli täitsa kipa.. kas. Iseenesest tugev respekt onklile, kes viitsis sihukese jura valmis ehitada, loodetavasti ei kuku see ta enda onni laiaks.
Edasi vurinal Kõpu poole. Tuletorni "lazoreid" olin seni näinud ainult pimedas, metsa kohal vehklemas. Tornist alla ronides jõudsin ma kahele järeldusele:
- tuletorn jäi mulle väikseks, alla tulin suhtkoht neljakäpakil, seega on torn ilmselgelt kuradima ammu ehitatud, kuna siis olid ka inimesed väiksemad.
- ma olin just maksnud 20 krooni peale reielihasekrambi eest, millega päädis minu trepist allaronimine.
Järgmisena külastasime Liiliat ja tema vaprat kollektiivi, kes südikalt tööd murdsid. Suur aitäh Liiliale, kes meid, vaesekesi, söötis. Õhtuks oli vaja jõuda veel Käinasse hotelli ja kuna kruusateedest oli mul selleks päevaks mõõt täis, siis jäi ära otsetee variant, tegime Emmaste ringi, et teisele poole saart jõuda. Tol ööl magasin üle pika aja nagu laip.
Järgmine hommik oli tervitas sellise kuumalainega, mis ähvardas varustust seljast sulatada. Külastasime peaaegu ka Sääre tirpi =) Praami järjekord oli pikk, nagu arvata oli. Huvitav, kui paljud mind pussitada tahtsid, kui ma bronnirea etteotsa sõitsin? ;)
Haapsalus krabasime pitsat ja torti, nälgas kerele oli see suisa taevamanna. Koduteel otsustasime vältida Haapsalu lähistel käimasolevaid teetöid ja tulime Keila maantee kaudu, mis oli ulmeliselt kehv ja Haapsalust naasevaid Ameerika autosid silmini täis. Kuid siiski jõudsime õnnelikult tagasi.
Asja kokku võttes võib öelda, et oli üks viimase aja parimaid nädalavahetusi koos parima kaaslasega, keda oskaks endaga tripile kaasa tahta, superharooš! =D Puhkus võidab!