Pühapäev, märts 30, 2008

Hevi, kevad!

Ohoh!
Sõbramehel Sassil oli sünkar, jõle sünge, juubel ja puha. Läksime siis mehadega seda tähistama ja puha, rongis ajasime täisjama ja vist ehmatasime kunagise mataõpsi ära =D
Objektile jõudsime "taksoga" (hea elu =D) ja lasime koledal kombel igat sorti õlli, asi tipnes sellega, et lasime Loone linnusel pervelt Zhiguli kapotiga alla =D Hull-kihvt, aga kuna mul telefööni aku oli lapik nagu Läti raha, siis ei saanud seda kahjuks salvestatud. Luud-liikmed jäid küll kõigil asjaosalistel terveks, nii veider kui see ka ei tundu.

Hevimetal, tulgu kevad!

Pühapäev, märts 23, 2008

Pakri pank

Reedel käisime Heliniga trippamas, vaatasime üle viimase lajal palju kõmu ja jutuainet pakkunud Pakri panga Paldiskis. Ütleme nii, et pilt seletaks olukorda palju enam, kui ma siin sõnadega jahuda jõuaks. Ehk tulevad pildid kah millalgi.
Varisenud osa pangast, mis nüüd on merekaldal hunnikus, on... massiivne [pilt]. Ajakirjanduses mainitud panka tekkinud pragu on võimas, kaugemalt külje pealt on näha, kuidas suur tükk on ülejäänud pangast u. poole meetri kaugusele nihkunud.[pilt]
Kõikjal on nähtavad kollased hoiatussildid, et kohalikud võimus süüdi ei oleks kui mõni loll servalt alla rohmatab või prakku variseb.[pilt]
Rahvast on vaatamata olukorra ohtlikkusele nagu murdu, osad trambivad suisa serva peal, mis kujutab endast kõrvalt vaadates vaid poolemeetrist kamarat, mis üle serva horisontaalselt õhus ripub. Pidevalt pudeneb selle alt kruusa, õõnestades jalgealust veelgi. Ja kes kurat korraldab väiksestele lastele sihukesse kohta kooliekskursiooni??[pilt]

Kuigi väljas oli vaid kraad-kaks sooja ja puhus lõikavalt külm meretuul, ei lasknud me end sellest segada, otsisime suurtükipatarei varemete varjus omale mõnusa koha, peesitasime päikese käes ja lasime saiakestel hea maitsta :D Väga lahe elamine =)

Rappaminek

Tsau ää.
Sai tripatud Xeli, Crata ja Awekaga mööda Pära-Eestit ja avastatud uusi tundmatuid kohti. Esimene peatus päevakorras oli Valgehobuse mägi vms, mille tipus oli päris huippu vaatetorn. Sinna tippu ronimine mööda lumiseid ja läbipaistvaid raudtreppe oli feat omaette, kuid sealt avanenud vaade oli seda igatahes väärt. Väga uhke värk!
[kunagi ehk õnnestub pilte laenata]

Tagasiteel jäi meile teele Kakerdaja raba, kuhu oli vaja tingimata sisse ronida. Keset raba on järv, milleni viib vesine ja libe laudtee. Järveni kõmpida oli miski kilomeeter või sedasi. Vaade oli mõnus vaheldus senisele talvele, kaame ja rahulik. Järve äärest läks edasi järgmine rada, mille kohta keegi ei mäletanud, kuhu see viia võib. Optimistlikult meelestatuna leidsime, et ehk viib ringiga algusse tagasi.
Yeah, right.
Pärast pikka kakerdamist jõudsime mingile metsateele. Olime teisel pool raba. GG!
Pmst pidime ikkagi kogu tuldud tee tagasi vantsima, kahtlustan 4+ km.
[nende piltidega sama lugu]

Pärast sõime Kose-Ristis burksi ja arendasime jõmmidega süvamõttelist dialoogi. Ilus elu =)

Pühapäev, märts 02, 2008

Saaremaa

Alustuseks aitähhid Liiliale, kes nii armsalt meile selle tripi võimaldas =)

Et üldse kuskile minna saaks, tuli alguses ametlik pool jonksu ajada, milleks pidi miljon korda Lätti helistama ja teist samapalju kirju saata, et nood liigutama hakkaksid ja asjaajamised korda ajaksid. Korraks jäi mulje, et ilma tagant torkimiseta kiluvargad vist üldse tööd ei tee.

Okei, sedasi. Aeg minna, auto kraami täis ja rehvid juba põletavad asfatit. Kõva 30km juba sõidetud, kui Helin hakkas naljakaid nägusid tegema ja teatas, et me oleme vist valel maanteel. Strike one. Korraks oleks võinud häbi pärast tükkis Getziga maantee alla vajuda, kuna kaart oli minu käes, kuid avamata. Hiljem aga naeru ajas peale =D Tagasi Virtsu suunas orienteerusime läbi Märjamaa ja seniavastamata Eesti kõrvalteede.

Kogu päeva oli sadanud kõikvõimalikku vedelat jama taevast alla, seetõttu oli tervitatav soe päikesekiir, mis pilve vahelt enne Virtsu sadamat paistma hakkas ja sõitmist üritas nullida =) Praami peale sõitsime juba kauni päikeseloojangu saatel.
Saaremaale jõudmine meenutas mu hiljutist esmakordset Hiiumaa-visiiti - kottpimedus, seega uuest kohast võid ainult käsikaudu aimu saada.
Kuressaarde jõudes läks kõik juba ladusalt - Selverit ründasime valest küljest, SPA-d ei leidnud hästi üles ja parkida polnud kuhugile :D Sealt edasi check-in, toit, mulistamine tähtede all (neli kuud!), jälle toit, lebo, zzz. Massiivselt lahe numbrituba oli btw =)

Laupäev tõotas tulla aktiivne. Kõht sai täis. Ilm oli jälle ilus nagu Eestimaal ikka viimasel ajal. Panime eesmärgiks jõuda Eesti oma Pisa torni e. Harilaiu vildaka majaka juurde, kasutades selleks kõrvalteid (meie mõistes). Tegime siva Tõllu ja Piretiga mõned nilbed kaadrid, lasime Getzi silmini jõujooki täis ja asusime teele. Üsna pea selgus, et need "kõrvalteed" on seal täiesti tavalised, paremaid neil nagu polegi eriti. Vägev logistamine.
Jõudsime "tee lõppu". Pidime hakkama kaardi järgi orienteeruma Vilsandi LKA alale jääva matkaraja alguseni, mis viis majakani. Ausõna, seal ümbruskonnas käib mingi kahtlane bizniz ja tegutsevad tumedad jõud, meeled lähevad segi ja suunataju kaob, justkui nõiaringis. Kohati tundus, et Regio atlase kaanel hõõgub veripunane pentagramm ja numbrid 666. Tiirutasime tükk aega kuskil külas majade ja kadakate vahel ringi, omamata õrna aimugi, kus me asume. Ühtäkki Helin kostab pahaaimamatult "Näe, kivi on nüüd paremal pool!" O_O
Jah, me olime eksinud ja ringiga juba tagasi sõitmas =p Strike two*.

Getz ja meie Tumm Teejuht

Siiski, korjates oma viimased väärikuseriismed kokku ja kasutades Helini mälupilte eelnevatest käikudest jõudsime ikkagi matkarajani. Arvake, kas tee oli vee all või jah ning kas pidi jala edasi minema, kuigi muidu oleks saanud autoga?

Veetee

Naiivsed noored võtsid siiski jalad selga ja põrutasid majakani, mis otsustas parajasti nii sügaval vee sees olla, et kuiva sokiga ei oleks saanud tuppa minna. Dämmit.

Vildakas majakas

Tagasi auto juurde jõudes oli kett maas ja keel vestil, mis pani mõtlema, et edasi-tagasi teekond võis üksjagu pikk olla. Kaardilt mõõtu võttes tundus ots olevat 3+km, neti-regio pakkus suisa 5km!
Pimeda saabudes jõudsime tagasi hotelli. Söök, ujumine, saun, lebo, zzz. Nägin unes, mida ma hommikul söön.

Pühapäeva hommik. Massaaž. Sõin, mida ma öösel unes nägin. Check-out. Kuivastu sadamas tuli teha kiire driver-hot-seat-swap, kuna Helin oli pileteid ostmas, kuid Regula peale me siiski ei mahtunud. Tatsasime Kai peal ringi, kuni tuli Hämming ja hakati autosid kiviaegse Koguva peale pakkima. Õnneks see sõitis siiski mandrile, seega Strike three jäi ära.
Mandril oli vahepeal miskipärast lumi maha sadanud o.O Koju jõudsime siiski mingi valemiga ilma liigselt ära eksimata =)

Vabandan mölapidamatuse pärast.

*Käesolevaga Allakirjutanu kinnitab, et kirjeldatud sündmuste kulg võis mingil määral olla mõjutatud tema kaardilugemise oskusest.