Algus pandud uuele projektile, esialgu küll veel ainult ideeline. Langeb täideviimise osas tõenäoliselt järgmisse aastasse. Sellega saab olema kas väga palju kino ja puhtlapselikku rõõmu või ropult vandumist ja suures koguses valu :P Või siis seda kõike segamini, kombineerides.
Igatahes - elagu projektid!
esmaspäev, august 04, 2008
esmaspäev, juuli 21, 2008
Anonüümsed postitajad, ehk väikesed lillad litad...
... võiksid perse kerida. Kui julged möliseda, siis julge ka nimi alla panna.
Tänan tähelepanu eest.
Tänan tähelepanu eest.
kolmapäev, juuli 16, 2008
Hiiumaa revisited
Hulltugev Hiiumaa tripp sai ära tehtud!
Laupäeva hommikul sai kogu vajalik kraam kokku pakitud ja rattale kinnitatud, sellega seoses transformeerus ratas väiksemat sorti veoautoks. Kütus sisse, minek. Ilm ei lubanud mitte midagi head, minnes oli paar sahmakat vihma.
Tee Rohukülla tundus kohe eriti pikk, eriti tänu teetöödele. {rant}Hipid oma vagunelamutega võiksid süttida, maantee ei ole mõeldud samas suunas liikuvatele inimestele tagurpidi vastu sõitmiseks! {/rant} Jõudsime kenasti 10 minti enne praami väljumist... autoderivi etteotsa ;)
Saarele sõites oli ilm juba täitsa mõnus, uuesti maanteele jõudes oli aga juba suurepärane sõiduilm ja parim fiiling üle pika aja, super =D Kärdlast krabasime sutsu energiat ning jätsi, võtsime suuna Lehtma peale. Tee äärde jäi üks kämpingukoht ja rand, kus sai sel suvel esimest korda ujumas käia (kontoriroti värk, teate). Liiv oli seal selline speshul, et kui kannaga kuiva liiva lüüa, siis tegi veidra "kriuksu", nimetatakse Laulvaks Liivaks miskipärast. Tagusin küll tükk aega, no ei tulnud sealt Timberleiki halinat. Parmud aga olid suured nigu piimavasikad.
Edasi Lehtma poole, sealt otse metsavahelist teed kasutades Tahkunasse. Tee peal kasutasime juhust ja mugisime mustikaid =) Tahkuna lähistel tegime ka ühe korraliku lantši.
Reigi juures otsisime üles kuulsa "Eiffeli torni koopia", mis oli täitsa kipa.. kas. Iseenesest tugev respekt onklile, kes viitsis sihukese jura valmis ehitada, loodetavasti ei kuku see ta enda onni laiaks.
Edasi vurinal Kõpu poole. Tuletorni "lazoreid" olin seni näinud ainult pimedas, metsa kohal vehklemas. Tornist alla ronides jõudsin ma kahele järeldusele:
Laupäeva hommikul sai kogu vajalik kraam kokku pakitud ja rattale kinnitatud, sellega seoses transformeerus ratas väiksemat sorti veoautoks. Kütus sisse, minek. Ilm ei lubanud mitte midagi head, minnes oli paar sahmakat vihma.
Tee Rohukülla tundus kohe eriti pikk, eriti tänu teetöödele. {rant}
Saarele sõites oli ilm juba täitsa mõnus, uuesti maanteele jõudes oli aga juba suurepärane sõiduilm ja parim fiiling üle pika aja, super =D Kärdlast krabasime sutsu energiat ning jätsi, võtsime suuna Lehtma peale. Tee äärde jäi üks kämpingukoht ja rand, kus sai sel suvel esimest korda ujumas käia (kontoriroti värk, teate). Liiv oli seal selline speshul, et kui kannaga kuiva liiva lüüa, siis tegi veidra "kriuksu", nimetatakse Laulvaks Liivaks miskipärast. Tagusin küll tükk aega, no ei tulnud sealt Timberleiki halinat. Parmud aga olid suured nigu piimavasikad.
Edasi Lehtma poole, sealt otse metsavahelist teed kasutades Tahkunasse. Tee peal kasutasime juhust ja mugisime mustikaid =) Tahkuna lähistel tegime ka ühe korraliku lantši.
Reigi juures otsisime üles kuulsa "Eiffeli torni koopia", mis oli täitsa kipa.. kas. Iseenesest tugev respekt onklile, kes viitsis sihukese jura valmis ehitada, loodetavasti ei kuku see ta enda onni laiaks.
Edasi vurinal Kõpu poole. Tuletorni "lazoreid" olin seni näinud ainult pimedas, metsa kohal vehklemas. Tornist alla ronides jõudsin ma kahele järeldusele:
- tuletorn jäi mulle väikseks, alla tulin suhtkoht neljakäpakil, seega on torn ilmselgelt kuradima ammu ehitatud, kuna siis olid ka inimesed väiksemad.
- ma olin just maksnud 20 krooni peale reielihasekrambi eest, millega päädis minu trepist allaronimine.
Järgmisena külastasime Liiliat ja tema vaprat kollektiivi, kes südikalt tööd murdsid. Suur aitäh Liiliale, kes meid, vaesekesi, söötis. Õhtuks oli vaja jõuda veel Käinasse hotelli ja kuna kruusateedest oli mul selleks päevaks mõõt täis, siis jäi ära otsetee variant, tegime Emmaste ringi, et teisele poole saart jõuda. Tol ööl magasin üle pika aja nagu laip.
Järgmine hommik oli tervitas sellise kuumalainega, mis ähvardas varustust seljast sulatada. Külastasime peaaegu ka Sääre tirpi =) Praami järjekord oli pikk, nagu arvata oli. Huvitav, kui paljud mind pussitada tahtsid, kui ma bronnirea etteotsa sõitsin? ;)
Haapsalus krabasime pitsat ja torti, nälgas kerele oli see suisa taevamanna. Koduteel otsustasime vältida Haapsalu lähistel käimasolevaid teetöid ja tulime Keila maantee kaudu, mis oli ulmeliselt kehv ja Haapsalust naasevaid Ameerika autosid silmini täis. Kuid siiski jõudsime õnnelikult tagasi.
Asja kokku võttes võib öelda, et oli üks viimase aja parimaid nädalavahetusi koos parima kaaslasega, keda oskaks endaga tripile kaasa tahta, superharooš! =D Puhkus võidab!
Järgmine hommik oli tervitas sellise kuumalainega, mis ähvardas varustust seljast sulatada. Külastasime peaaegu ka Sääre tirpi =) Praami järjekord oli pikk, nagu arvata oli. Huvitav, kui paljud mind pussitada tahtsid, kui ma bronnirea etteotsa sõitsin? ;)
Haapsalus krabasime pitsat ja torti, nälgas kerele oli see suisa taevamanna. Koduteel otsustasime vältida Haapsalu lähistel käimasolevaid teetöid ja tulime Keila maantee kaudu, mis oli ulmeliselt kehv ja Haapsalust naasevaid Ameerika autosid silmini täis. Kuid siiski jõudsime õnnelikult tagasi.
Asja kokku võttes võib öelda, et oli üks viimase aja parimaid nädalavahetusi koos parima kaaslasega, keda oskaks endaga tripile kaasa tahta, superharooš! =D Puhkus võidab!
teisipäev, juuni 10, 2008
neljapäev, aprill 03, 2008
Kapoti-riifel
Laupäeval oli Sassil hulltugev juubel. Laekusime poe-trajektooriga sündmuskohale, Alexi ja Tõnisega moodustasime alkoholihävituspataljoni. Kui alkohol kergelt taanduma hakkas ja seetõttu rindel kõik rahulik oli, siis hakkas igav, genereerisime uitmõtte - minna linnuselt kapotiga alla laskma. Läbi alkovine tundus plaan super-haroošh, aia najalt saime Žhiguli kapoti, sang näppu ja aidaa. Kui linnuse sissepoole oli juba mitmeid kordi lastud, siis tuli veel(!) parem mõte - nüüd laseks väljapoole kah, seal on ju järsem! Kurat, hea ikka, et seal lund eriti ei olnud, ja et poole tee pealt jäin oma sõidukist ilma, muidu oleks päris kärmelt jõkke jõudnud omadega.
Aleks pildistas filmi kah sellest üles, mu enda "first-person" kinu ei õnnestunud, tõenäoliselt oli sellel mingi seos alkoholiga, mitte telefoni akuga :D
Aleks pildistas filmi kah sellest üles, mu enda "first-person" kinu ei õnnestunud, tõenäoliselt oli sellel mingi seos alkoholiga, mitte telefoni akuga :D
EDIT: Kurat, mulle ei meenu, et ma olin selle kohta juba ühe postituse teinud o.O Drunken blogging FTW!
pühapäev, märts 30, 2008
Hevi, kevad!
Ohoh!
Sõbramehel Sassil oli sünkar, jõle sünge, juubel ja puha. Läksime siis mehadega seda tähistama ja puha, rongis ajasime täisjama ja vist ehmatasime kunagise mataõpsi ära =D
Objektile jõudsime "taksoga" (hea elu =D) ja lasime koledal kombel igat sorti õlli, asi tipnes sellega, et lasime Loone linnusel pervelt Zhiguli kapotiga alla =D Hull-kihvt, aga kuna mul telefööni aku oli lapik nagu Läti raha, siis ei saanud seda kahjuks salvestatud. Luud-liikmed jäid küll kõigil asjaosalistel terveks, nii veider kui see ka ei tundu.
Hevimetal, tulgu kevad!
Sõbramehel Sassil oli sünkar, jõle sünge, juubel ja puha. Läksime siis mehadega seda tähistama ja puha, rongis ajasime täisjama ja vist ehmatasime kunagise mataõpsi ära =D
Objektile jõudsime "taksoga" (hea elu =D) ja lasime koledal kombel igat sorti õlli, asi tipnes sellega, et lasime Loone linnusel pervelt Zhiguli kapotiga alla =D Hull-kihvt, aga kuna mul telefööni aku oli lapik nagu Läti raha, siis ei saanud seda kahjuks salvestatud. Luud-liikmed jäid küll kõigil asjaosalistel terveks, nii veider kui see ka ei tundu.
Hevimetal, tulgu kevad!
pühapäev, märts 23, 2008
Pakri pank
Reedel käisime Heliniga trippamas, vaatasime üle viimase lajal palju kõmu ja jutuainet pakkunud Pakri panga Paldiskis. Ütleme nii, et pilt seletaks olukorda palju enam, kui ma siin sõnadega jahuda jõuaks. Ehk tulevad pildid kah millalgi.
Varisenud osa pangast, mis nüüd on merekaldal hunnikus, on... massiivne [pilt]. Ajakirjanduses mainitud panka tekkinud pragu on võimas, kaugemalt külje pealt on näha, kuidas suur tükk on ülejäänud pangast u. poole meetri kaugusele nihkunud.[pilt]
Kõikjal on nähtavad kollased hoiatussildid, et kohalikud võimus süüdi ei oleks kui mõni loll servalt alla rohmatab või prakku variseb.[pilt]
Rahvast on vaatamata olukorra ohtlikkusele nagu murdu, osad trambivad suisa serva peal, mis kujutab endast kõrvalt vaadates vaid poolemeetrist kamarat, mis üle serva horisontaalselt õhus ripub. Pidevalt pudeneb selle alt kruusa, õõnestades jalgealust veelgi. Ja kes kurat korraldab väiksestele lastele sihukesse kohta kooliekskursiooni??[pilt]
Kuigi väljas oli vaid kraad-kaks sooja ja puhus lõikavalt külm meretuul, ei lasknud me end sellest segada, otsisime suurtükipatarei varemete varjus omale mõnusa koha, peesitasime päikese käes ja lasime saiakestel hea maitsta :D Väga lahe elamine =)
Varisenud osa pangast, mis nüüd on merekaldal hunnikus, on... massiivne [pilt]. Ajakirjanduses mainitud panka tekkinud pragu on võimas, kaugemalt külje pealt on näha, kuidas suur tükk on ülejäänud pangast u. poole meetri kaugusele nihkunud.[pilt]
Kõikjal on nähtavad kollased hoiatussildid, et kohalikud võimus süüdi ei oleks kui mõni loll servalt alla rohmatab või prakku variseb.[pilt]
Rahvast on vaatamata olukorra ohtlikkusele nagu murdu, osad trambivad suisa serva peal, mis kujutab endast kõrvalt vaadates vaid poolemeetrist kamarat, mis üle serva horisontaalselt õhus ripub. Pidevalt pudeneb selle alt kruusa, õõnestades jalgealust veelgi. Ja kes kurat korraldab väiksestele lastele sihukesse kohta kooliekskursiooni??[pilt]
Kuigi väljas oli vaid kraad-kaks sooja ja puhus lõikavalt külm meretuul, ei lasknud me end sellest segada, otsisime suurtükipatarei varemete varjus omale mõnusa koha, peesitasime päikese käes ja lasime saiakestel hea maitsta :D Väga lahe elamine =)
Rappaminek
Tsau ää.
Sai tripatud Xeli, Crata ja Awekaga mööda Pära-Eestit ja avastatud uusi tundmatuid kohti. Esimene peatus päevakorras oli Valgehobuse mägi vms, mille tipus oli päris huippu vaatetorn. Sinna tippu ronimine mööda lumiseid ja läbipaistvaid raudtreppe oli feat omaette, kuid sealt avanenud vaade oli seda igatahes väärt. Väga uhke värk!
[kunagi ehk õnnestub pilte laenata]
Tagasiteel jäi meile teele Kakerdaja raba, kuhu oli vaja tingimata sisse ronida. Keset raba on järv, milleni viib vesine ja libe laudtee. Järveni kõmpida oli miski kilomeeter või sedasi. Vaade oli mõnus vaheldus senisele talvele, kaame ja rahulik. Järve äärest läks edasi järgmine rada, mille kohta keegi ei mäletanud, kuhu see viia võib. Optimistlikult meelestatuna leidsime, et ehk viib ringiga algusse tagasi.
Yeah, right.
Pärast pikka kakerdamist jõudsime mingile metsateele. Olime teisel pool raba. GG!
Pmst pidime ikkagi kogu tuldud tee tagasi vantsima, kahtlustan 4+ km.
[nende piltidega sama lugu]
Pärast sõime Kose-Ristis burksi ja arendasime jõmmidega süvamõttelist dialoogi. Ilus elu =)
Sai tripatud Xeli, Crata ja Awekaga mööda Pära-Eestit ja avastatud uusi tundmatuid kohti. Esimene peatus päevakorras oli Valgehobuse mägi vms, mille tipus oli päris huippu vaatetorn. Sinna tippu ronimine mööda lumiseid ja läbipaistvaid raudtreppe oli feat omaette, kuid sealt avanenud vaade oli seda igatahes väärt. Väga uhke värk!
[kunagi ehk õnnestub pilte laenata]
Tagasiteel jäi meile teele Kakerdaja raba, kuhu oli vaja tingimata sisse ronida. Keset raba on järv, milleni viib vesine ja libe laudtee. Järveni kõmpida oli miski kilomeeter või sedasi. Vaade oli mõnus vaheldus senisele talvele, kaame ja rahulik. Järve äärest läks edasi järgmine rada, mille kohta keegi ei mäletanud, kuhu see viia võib. Optimistlikult meelestatuna leidsime, et ehk viib ringiga algusse tagasi.
Yeah, right.
Pärast pikka kakerdamist jõudsime mingile metsateele. Olime teisel pool raba. GG!
Pmst pidime ikkagi kogu tuldud tee tagasi vantsima, kahtlustan 4+ km.
[nende piltidega sama lugu]
Pärast sõime Kose-Ristis burksi ja arendasime jõmmidega süvamõttelist dialoogi. Ilus elu =)
pühapäev, märts 02, 2008
Saaremaa
Alustuseks aitähhid Liiliale, kes nii armsalt meile selle tripi võimaldas =)
Et üldse kuskile minna saaks, tuli alguses ametlik pool jonksu ajada, milleks pidi miljon korda Lätti helistama ja teist samapalju kirju saata, et nood liigutama hakkaksid ja asjaajamised korda ajaksid. Korraks jäi mulje, et ilma tagant torkimiseta kiluvargad vist üldse tööd ei tee.
Okei, sedasi. Aeg minna, auto kraami täis ja rehvid juba põletavad asfatit. Kõva 30km juba sõidetud, kui Helin hakkas naljakaid nägusid tegema ja teatas, et me oleme vist valel maanteel. Strike one. Korraks oleks võinud häbi pärast tükkis Getziga maantee alla vajuda, kuna kaart oli minu käes, kuid avamata. Hiljem aga naeru ajas peale =D Tagasi Virtsu suunas orienteerusime läbi Märjamaa ja seniavastamata Eesti kõrvalteede.
Kogu päeva oli sadanud kõikvõimalikku vedelat jama taevast alla, seetõttu oli tervitatav soe päikesekiir, mis pilve vahelt enne Virtsu sadamat paistma hakkas ja sõitmist üritas nullida =) Praami peale sõitsime juba kauni päikeseloojangu saatel.
Saaremaale jõudmine meenutas mu hiljutist esmakordset Hiiumaa-visiiti - kottpimedus, seega uuest kohast võid ainult käsikaudu aimu saada.
Kuressaarde jõudes läks kõik juba ladusalt - Selverit ründasime valest küljest, SPA-d ei leidnud hästi üles ja parkida polnud kuhugile :D Sealt edasi check-in, toit, mulistamine tähtede all (neli kuud!), jälle toit, lebo, zzz. Massiivselt lahe numbrituba oli btw =)
Laupäev tõotas tulla aktiivne. Kõht sai täis. Ilm oli jälle ilus nagu Eestimaal ikka viimasel ajal. Panime eesmärgiks jõuda Eesti oma Pisa torni e. Harilaiu vildaka majaka juurde, kasutades selleks kõrvalteid (meie mõistes). Tegime siva Tõllu ja Piretiga mõned nilbed kaadrid, lasime Getzi silmini jõujooki täis ja asusime teele. Üsna pea selgus, et need "kõrvalteed" on seal täiesti tavalised, paremaid neil nagu polegi eriti. Vägev logistamine.
Jõudsime "tee lõppu". Pidime hakkama kaardi järgi orienteeruma Vilsandi LKA alale jääva matkaraja alguseni, mis viis majakani. Ausõna, seal ümbruskonnas käib mingi kahtlane bizniz ja tegutsevad tumedad jõud, meeled lähevad segi ja suunataju kaob, justkui nõiaringis. Kohati tundus, et Regio atlase kaanel hõõgub veripunane pentagramm ja numbrid 666. Tiirutasime tükk aega kuskil külas majade ja kadakate vahel ringi, omamata õrna aimugi, kus me asume. Ühtäkki Helin kostab pahaaimamatult "Näe, kivi on nüüd paremal pool!" O_O
Jah, me olime eksinud ja ringiga juba tagasi sõitmas =p Strike two*.
Getz ja meie Tumm Teejuht
Siiski, korjates oma viimased väärikuseriismed kokku ja kasutades Helini mälupilte eelnevatest käikudest jõudsime ikkagi matkarajani. Arvake, kas tee oli vee all või jah ning kas pidi jala edasi minema, kuigi muidu oleks saanud autoga?
Veetee
Naiivsed noored võtsid siiski jalad selga ja põrutasid majakani, mis otsustas parajasti nii sügaval vee sees olla, et kuiva sokiga ei oleks saanud tuppa minna. Dämmit.
Vildakas majakas
Tagasi auto juurde jõudes oli kett maas ja keel vestil, mis pani mõtlema, et edasi-tagasi teekond võis üksjagu pikk olla. Kaardilt mõõtu võttes tundus ots olevat 3+km, neti-regio pakkus suisa 5km!
Pimeda saabudes jõudsime tagasi hotelli. Söök, ujumine, saun, lebo, zzz. Nägin unes, mida ma hommikul söön.
Pühapäeva hommik. Massaaž. Sõin, mida ma öösel unes nägin. Check-out. Kuivastu sadamas tuli teha kiire driver-hot-seat-swap, kuna Helin oli pileteid ostmas, kuid Regula peale me siiski ei mahtunud. Tatsasime Kai peal ringi, kuni tuli Hämming ja hakati autosid kiviaegse Koguva peale pakkima. Õnneks see sõitis siiski mandrile, seega Strike three jäi ära.
Mandril oli vahepeal miskipärast lumi maha sadanud o.O Koju jõudsime siiski mingi valemiga ilma liigselt ära eksimata =)
Vabandan mölapidamatuse pärast.
*Käesolevaga Allakirjutanu kinnitab, et kirjeldatud sündmuste kulg võis mingil määral olla mõjutatud tema kaardilugemise oskusest.
Et üldse kuskile minna saaks, tuli alguses ametlik pool jonksu ajada, milleks pidi miljon korda Lätti helistama ja teist samapalju kirju saata, et nood liigutama hakkaksid ja asjaajamised korda ajaksid. Korraks jäi mulje, et ilma tagant torkimiseta kiluvargad vist üldse tööd ei tee.
Okei, sedasi. Aeg minna, auto kraami täis ja rehvid juba põletavad asfatit. Kõva 30km juba sõidetud, kui Helin hakkas naljakaid nägusid tegema ja teatas, et me oleme vist valel maanteel. Strike one. Korraks oleks võinud häbi pärast tükkis Getziga maantee alla vajuda, kuna kaart oli minu käes, kuid avamata. Hiljem aga naeru ajas peale =D Tagasi Virtsu suunas orienteerusime läbi Märjamaa ja seniavastamata Eesti kõrvalteede.
Kogu päeva oli sadanud kõikvõimalikku vedelat jama taevast alla, seetõttu oli tervitatav soe päikesekiir, mis pilve vahelt enne Virtsu sadamat paistma hakkas ja sõitmist üritas nullida =) Praami peale sõitsime juba kauni päikeseloojangu saatel.
Saaremaale jõudmine meenutas mu hiljutist esmakordset Hiiumaa-visiiti - kottpimedus, seega uuest kohast võid ainult käsikaudu aimu saada.
Kuressaarde jõudes läks kõik juba ladusalt - Selverit ründasime valest küljest, SPA-d ei leidnud hästi üles ja parkida polnud kuhugile :D Sealt edasi check-in, toit, mulistamine tähtede all (neli kuud!), jälle toit, lebo, zzz. Massiivselt lahe numbrituba oli btw =)
Laupäev tõotas tulla aktiivne. Kõht sai täis. Ilm oli jälle ilus nagu Eestimaal ikka viimasel ajal. Panime eesmärgiks jõuda Eesti oma Pisa torni e. Harilaiu vildaka majaka juurde, kasutades selleks kõrvalteid (meie mõistes). Tegime siva Tõllu ja Piretiga mõned nilbed kaadrid, lasime Getzi silmini jõujooki täis ja asusime teele. Üsna pea selgus, et need "kõrvalteed" on seal täiesti tavalised, paremaid neil nagu polegi eriti. Vägev logistamine.
Jõudsime "tee lõppu". Pidime hakkama kaardi järgi orienteeruma Vilsandi LKA alale jääva matkaraja alguseni, mis viis majakani. Ausõna, seal ümbruskonnas käib mingi kahtlane bizniz ja tegutsevad tumedad jõud, meeled lähevad segi ja suunataju kaob, justkui nõiaringis. Kohati tundus, et Regio atlase kaanel hõõgub veripunane pentagramm ja numbrid 666. Tiirutasime tükk aega kuskil külas majade ja kadakate vahel ringi, omamata õrna aimugi, kus me asume. Ühtäkki Helin kostab pahaaimamatult "Näe, kivi on nüüd paremal pool!" O_O
Jah, me olime eksinud ja ringiga juba tagasi sõitmas =p Strike two*.
Getz ja meie Tumm Teejuht
Veetee
Vildakas majakasPimeda saabudes jõudsime tagasi hotelli. Söök, ujumine, saun, lebo, zzz. Nägin unes, mida ma hommikul söön.
Pühapäeva hommik. Massaaž. Sõin, mida ma öösel unes nägin. Check-out. Kuivastu sadamas tuli teha kiire driver-hot-seat-swap, kuna Helin oli pileteid ostmas, kuid Regula peale me siiski ei mahtunud. Tatsasime Kai peal ringi, kuni tuli Hämming ja hakati autosid kiviaegse Koguva peale pakkima. Õnneks see sõitis siiski mandrile, seega Strike three jäi ära.
Mandril oli vahepeal miskipärast lumi maha sadanud o.O Koju jõudsime siiski mingi valemiga ilma liigselt ära eksimata =)
Vabandan mölapidamatuse pärast.
*Käesolevaga Allakirjutanu kinnitab, et kirjeldatud sündmuste kulg võis mingil määral olla mõjutatud tema kaardilugemise oskusest.
reede, veebruar 22, 2008
Paugutamine
Böhöö, ei viitsi blogida, onju.
Igatahes, vahepeal sai inglismannidega Männiku lasketiirus käidud, mis oli f*cking ace!
Vasakult: 9mm Glock, .45 Colt, SPAS training round, SPAS "Õlanihestaja" Magnum round, AK47 "Kalašnikov", .345 Magnum, .50 Desert Eagle.
2000 EURine võistlusrelv Colt ja maailma võimsaim püstol Desert Eagle.
Kõige lõpuks sai proovitud Casull'i, mis on ikka täiesti sõge käsikahur. Infoks niipalju, et tegu on jahipidamiseks mõeldud revolvriga, mida kasutatakse loomade laskmiseks, mis kaaluvad üle tonni (grislid, steroididel sipelgakarud jms). Tagasilöök on nagu marutõbisel muulal.
.454 kaliibriga Casull
Isiklikeks lemmikuteks olid väikese tagasilöögiga ja seetõttu täpseim Glock ning "Room cleaner" rünnakupumppüss SPAS, mis jättis märklauda igavese piraka augu. Täitsa Tom Clancy R6 värk =)
Pumbaga
Sügavaima mulje jättis Desert Eagle'i torust välja kärgatav meetrine leek. "Kalašši" proovides soovitati terve pide lasta "spray & pray" stiilis, ehk siis puusalt, nagu Hiina sõdurid ;) Väga autentne kaltsupea tunne oli ;) Õhtu lõppes üldise poosetamisega.
Igatahes best value for money ever.
Igatahes, vahepeal sai inglismannidega Männiku lasketiirus käidud, mis oli f*cking ace!
Vasakult: 9mm Glock, .45 Colt, SPAS training round, SPAS "Õlanihestaja" Magnum round, AK47 "Kalašnikov", .345 Magnum, .50 Desert Eagle.
2000 EURine võistlusrelv Colt ja maailma võimsaim püstol Desert Eagle.Kõige lõpuks sai proovitud Casull'i, mis on ikka täiesti sõge käsikahur. Infoks niipalju, et tegu on jahipidamiseks mõeldud revolvriga, mida kasutatakse loomade laskmiseks, mis kaaluvad üle tonni (grislid, steroididel sipelgakarud jms). Tagasilöök on nagu marutõbisel muulal.
.454 kaliibriga Casull
PumbagaIgatahes best value for money ever.
Tellimine:
Postitused (Atom)