pühapäev, märts 02, 2008

Saaremaa

Alustuseks aitähhid Liiliale, kes nii armsalt meile selle tripi võimaldas =)

Et üldse kuskile minna saaks, tuli alguses ametlik pool jonksu ajada, milleks pidi miljon korda Lätti helistama ja teist samapalju kirju saata, et nood liigutama hakkaksid ja asjaajamised korda ajaksid. Korraks jäi mulje, et ilma tagant torkimiseta kiluvargad vist üldse tööd ei tee.

Okei, sedasi. Aeg minna, auto kraami täis ja rehvid juba põletavad asfatit. Kõva 30km juba sõidetud, kui Helin hakkas naljakaid nägusid tegema ja teatas, et me oleme vist valel maanteel. Strike one. Korraks oleks võinud häbi pärast tükkis Getziga maantee alla vajuda, kuna kaart oli minu käes, kuid avamata. Hiljem aga naeru ajas peale =D Tagasi Virtsu suunas orienteerusime läbi Märjamaa ja seniavastamata Eesti kõrvalteede.

Kogu päeva oli sadanud kõikvõimalikku vedelat jama taevast alla, seetõttu oli tervitatav soe päikesekiir, mis pilve vahelt enne Virtsu sadamat paistma hakkas ja sõitmist üritas nullida =) Praami peale sõitsime juba kauni päikeseloojangu saatel.
Saaremaale jõudmine meenutas mu hiljutist esmakordset Hiiumaa-visiiti - kottpimedus, seega uuest kohast võid ainult käsikaudu aimu saada.
Kuressaarde jõudes läks kõik juba ladusalt - Selverit ründasime valest küljest, SPA-d ei leidnud hästi üles ja parkida polnud kuhugile :D Sealt edasi check-in, toit, mulistamine tähtede all (neli kuud!), jälle toit, lebo, zzz. Massiivselt lahe numbrituba oli btw =)

Laupäev tõotas tulla aktiivne. Kõht sai täis. Ilm oli jälle ilus nagu Eestimaal ikka viimasel ajal. Panime eesmärgiks jõuda Eesti oma Pisa torni e. Harilaiu vildaka majaka juurde, kasutades selleks kõrvalteid (meie mõistes). Tegime siva Tõllu ja Piretiga mõned nilbed kaadrid, lasime Getzi silmini jõujooki täis ja asusime teele. Üsna pea selgus, et need "kõrvalteed" on seal täiesti tavalised, paremaid neil nagu polegi eriti. Vägev logistamine.
Jõudsime "tee lõppu". Pidime hakkama kaardi järgi orienteeruma Vilsandi LKA alale jääva matkaraja alguseni, mis viis majakani. Ausõna, seal ümbruskonnas käib mingi kahtlane bizniz ja tegutsevad tumedad jõud, meeled lähevad segi ja suunataju kaob, justkui nõiaringis. Kohati tundus, et Regio atlase kaanel hõõgub veripunane pentagramm ja numbrid 666. Tiirutasime tükk aega kuskil külas majade ja kadakate vahel ringi, omamata õrna aimugi, kus me asume. Ühtäkki Helin kostab pahaaimamatult "Näe, kivi on nüüd paremal pool!" O_O
Jah, me olime eksinud ja ringiga juba tagasi sõitmas =p Strike two*.

Getz ja meie Tumm Teejuht

Siiski, korjates oma viimased väärikuseriismed kokku ja kasutades Helini mälupilte eelnevatest käikudest jõudsime ikkagi matkarajani. Arvake, kas tee oli vee all või jah ning kas pidi jala edasi minema, kuigi muidu oleks saanud autoga?

Veetee

Naiivsed noored võtsid siiski jalad selga ja põrutasid majakani, mis otsustas parajasti nii sügaval vee sees olla, et kuiva sokiga ei oleks saanud tuppa minna. Dämmit.

Vildakas majakas

Tagasi auto juurde jõudes oli kett maas ja keel vestil, mis pani mõtlema, et edasi-tagasi teekond võis üksjagu pikk olla. Kaardilt mõõtu võttes tundus ots olevat 3+km, neti-regio pakkus suisa 5km!
Pimeda saabudes jõudsime tagasi hotelli. Söök, ujumine, saun, lebo, zzz. Nägin unes, mida ma hommikul söön.

Pühapäeva hommik. Massaaž. Sõin, mida ma öösel unes nägin. Check-out. Kuivastu sadamas tuli teha kiire driver-hot-seat-swap, kuna Helin oli pileteid ostmas, kuid Regula peale me siiski ei mahtunud. Tatsasime Kai peal ringi, kuni tuli Hämming ja hakati autosid kiviaegse Koguva peale pakkima. Õnneks see sõitis siiski mandrile, seega Strike three jäi ära.
Mandril oli vahepeal miskipärast lumi maha sadanud o.O Koju jõudsime siiski mingi valemiga ilma liigselt ära eksimata =)

Vabandan mölapidamatuse pärast.

*Käesolevaga Allakirjutanu kinnitab, et kirjeldatud sündmuste kulg võis mingil määral olla mõjutatud tema kaardilugemise oskusest.



1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Su kaardilugemine ongi juba natuke legendaarne ju (meenutades Nõva metsavaheteid nt) ^^