Eile õhtul tuli Helinile hea mõte - võiks minna ööpimeduses Kõnnu rabajärve äärde. Kuna ta seal varem käinud ei olnud, ainult kaardi pealt näinud, siis ei teadnud ta mida oodata :D Taskulambid kaasa, tankid jalga, minek.
Esimesed paar kilomeetrit kulgevad auklikul metsavahelisel kruusateel, seejärel on pool kilomeetrit mullasegust metsateed, mis suvel kalastajate ja muidumeeste poolt mudaks sõidetakse. Arvake, kas nüüd olid lood teisiti? ;) Tee oli hullem kui kunagi varem, Getzil tuhises muda mõlemast küljeaknast suure kaarega mööda. Jõudes teelahkmele, kus tavaliselt üks tee on lühem, kuid roopas ja teine ringiga, kuid parem, selgus tõsiasi - kumbki ei kannatanud sõita. Kuid õnneks oli keegi tekitanud läbi padriku uue otsetee (nähtavasti jeebiga, mõnest kuusest oli rängalt üle lastud). Natuke rassimist ja tee puhastamist ning Getz mahtus kah läbi, üle kändude, puude vahelt. Viimane ots oli eriti vinge, tee kulges mööda heinamaad, roopas ja mudane, massin käis rohkem sideways kui mõni aparaat rallietapil :D Great fun! =D
Metsa veerele jõudes jäi veel oma pool kilomeetrit jalgsi läbi raba järve äärde, taskulambid olid vägagi asja ette. Sutsu purdel turnimist, tiba juurikatel koperdamist ja õõtsuval turbapinnal kobamist ... jõudsime kuuvalguses läikleva mustava järve äärde. Vesi oli sünge ja tume nagu tökat, õhuke jääkirme pragises ja kriunus loksuvates lainetes... Huu, äge =)
Tagasisõit oli sama lõbus kui tulek, ikka külg-ees stiiliga ja pori lennates :) Jõudsime järeldusele, et Getz pole küll päris õige aparaat sellise teekonna ettevõtmiseks, kuid - kui peast piisavalt sõge olla, siis saab hakkama küll :)
Järjekordne romantiline jalutuskäik, meie moodi =)
Esimesed paar kilomeetrit kulgevad auklikul metsavahelisel kruusateel, seejärel on pool kilomeetrit mullasegust metsateed, mis suvel kalastajate ja muidumeeste poolt mudaks sõidetakse. Arvake, kas nüüd olid lood teisiti? ;) Tee oli hullem kui kunagi varem, Getzil tuhises muda mõlemast küljeaknast suure kaarega mööda. Jõudes teelahkmele, kus tavaliselt üks tee on lühem, kuid roopas ja teine ringiga, kuid parem, selgus tõsiasi - kumbki ei kannatanud sõita. Kuid õnneks oli keegi tekitanud läbi padriku uue otsetee (nähtavasti jeebiga, mõnest kuusest oli rängalt üle lastud). Natuke rassimist ja tee puhastamist ning Getz mahtus kah läbi, üle kändude, puude vahelt. Viimane ots oli eriti vinge, tee kulges mööda heinamaad, roopas ja mudane, massin käis rohkem sideways kui mõni aparaat rallietapil :D Great fun! =D
Metsa veerele jõudes jäi veel oma pool kilomeetrit jalgsi läbi raba järve äärde, taskulambid olid vägagi asja ette. Sutsu purdel turnimist, tiba juurikatel koperdamist ja õõtsuval turbapinnal kobamist ... jõudsime kuuvalguses läikleva mustava järve äärde. Vesi oli sünge ja tume nagu tökat, õhuke jääkirme pragises ja kriunus loksuvates lainetes... Huu, äge =)
Tagasisõit oli sama lõbus kui tulek, ikka külg-ees stiiliga ja pori lennates :) Jõudsime järeldusele, et Getz pole küll päris õige aparaat sellise teekonna ettevõtmiseks, kuid - kui peast piisavalt sõge olla, siis saab hakkama küll :)
Järjekordne romantiline jalutuskäik, meie moodi =)
Getzi silmad
1 kommentaar:
Getzike teenis minult ka lisapunkte :D. ( Eriti külg ees sõitmise eest, teh hell :D)
Postita kommentaar